Lihtsalt olen.

Tsauplau.
Täna oli poinltessuste pointlessim päev. Lihtsalt midagi ei viitsi,ei taha,ei saa. Koolis olin aind 4 tundi, neeed viimased. Peale kooli mingiaeg käisin Na pool ja õpetasin talle matat,sest ta oli haige ja meil homme kt, siis ma nagu tulin koju vni ja hakkasin õppima... Terve maailma riiigid ja pealinnad. Hiljem, mingi viis tundi hiljem,tuli välja,et ainult Euroopa peab olema pealinnadega niiet jai Karolin, su aju on õnnelik nende pealinnade eeest mis sa pähe tagusid ka mujalt maailmast. Siis ma vist tegin midagi,aga ma ei tea  :D sest mul on lihtsalt haige mäluauk. Ma ei mäleta nagu mittemidagi. Ju ma siis õppisin. Mida ma õppisin? suurt sittagi,sest kõik veel tegemata.
Vahepeal tuli emps lastevanematekoosolekult, no pekki,miks neid vaja on ?? alati tuleb mingi kammaijaa sellest, tuli ja jutustas kuidas vanemad seal muretsesid rebastepeo prst ja siis ilmselgelt ta ka.. ja siis ns pani haigelt näkku. Issi vähemalt hea,toetab mind,las laps pidutseb.
 Siiiiiiiis nüüd ma siin õpin ja õpin ja õpin, kell on 11, tahaks nagu magama, aga maailmariigid ootavad, mata ootab ja inka ootab ja saksa keel kaaa ootab, aga voodi ju ka ootab :( üritan siis ruttu teha,et ruttu tuttu saaks. Homme pean kell kuus ärkama ka raisk. Tahaks nutta. Mu selg valutab. Kõik nii pask. Kõigest kopp ees. Tahaks nutta.